Mul on lapsepõlvest meeles mahlased ja mõnusalt rasvased sõrnikud, mida isa ikka ja jälle poest tõi. Pärast pikki katsetusi olen lõpuks leidnud sama maitse kodujuustusõrnikutest. Kui soovid paksemaid sõrnikuid, aseta pannile veidi paksem tainatükk ja küpseta aeglaselt madalal kuumusel.

Kes on kunagi Nõmmel elanud, teab kindlasti legendaarset Jannseni poodi (ja tunneb sellest puudust). Vot just seal Jannseni poe letis müüdi neid mõnusaid sõrnikuid, mis mu lapsepõlvemälestustesse end sisse on uuristanud. Paksud pannkoogid on väga maitsvad, aga üks mõnus sõrnik vahel pannuka asemel on ikka ka väga-väga hea. 🙂

Pikalt otsisin ja katsetasin, et kuidas neid sõrnikuid ikkagi teha, et maitse tuleks samaväärne nagu mälestus ütleb. Lõpuks jõudsin vist enam-vähem samalaadse mekini ja võib üsnagi rahule jääda. Jannseni poe sõrnikud olid kohe korralikud paksukesed – no sellised 1 cm paksused ikka! Minu omad siin pildil on mõnevõrra õhemad, aga kui tahad, tee vabalt paksemad. Ja siis naudi neid korraliku kuhja värske toormoosiga ja marjadega. Kui veel eriti luksuslikuks ja maiaks minna, siis nirista veel üle agaavisiirupiga ja taldrikul on tõeline lapsepõlveunistus.

Retsept:
Neljale kuni kuuele

500 g kodujuustu
50 g agaavisiirupit
1 muna
1 tl vanillsuhkrut
150 g speltajahu

Valmistamine:
Purusta kodujuust ja agaavisiirup saumikseriga ühtlaseks. Lisa vanill ja muna, sega hoolikalt läbi. Lisa järk-järgult, samal ajal segades, jahu ning sõtku tainas ühtlaseks. Tainas on valmis, kui see lööb käe küljest lahti. Tõsta tainas jahuga kaetud lauale ja rulli pikaks vorstiks. Lõika tainavorstist kettad ja prae keskmisel kuumusel väheses õlis. Serveeri soojalt toormoosi ja marjadega.