Minu arust on see kook, mis ei lähe kunagi moest ära. Täielik klassika, mis ajab suu vett jooksma iga kell – olgu suveõhtu või külm talvepäev. Eriti hinnas on see kook kindlasti sügisel, mil väiksed mugulad on aedades vastvalminud ja eriti mahlased.
Kui oled blogi rohkem lugenud märkad, et suhkrut ma kuigipalju ei kasuta. Seda seetõttu, et proovin oma koduses toiduvalikus jälgida glükeemilist indeksit ja koormust. Oda-mida? Inimkeeli jälgin seda, et toidud ei tõstaks veresuhkrut liialt kõrgele, mis hoiab ära ebavajaliku kõikumise ja isude sööstud. Samuti on märgata ka vähem suhkrulaksu laste käitumises. 🙂 Glükeemilisest indeksist loe minu selleteemalisest postitusest.
Magustoidud saad tervislikumaks, kui asendad valge jahu täistera omaga ja tavalise suhkru kookospalmisuhkru või näiteks agaavisiirupiga. Kumbki neist ei vii veresuhkrut kõrgustesse. Kui laps pole täisterajahuga harjunud, võid esimestel kordadel panna tainasse täistera- ja valget jahu pooleks. Minu lapsed on juba vanad kalad, seega täisterajahuga koogid kui ka täisterajahust pasta on igati teemas. 🙂
Mõtled nüüd kindlasti, et meie kodus pole suhkru kübetki ning oleme 100% tublid. Päris sõjaväe kord meil siiski kodus ei ole. Iseenda vormist ja tervisest lähtuvalt kasutan põhimõtet “mida pole, seda ei saa süüa”, seega tõesti ostan endale tarbimiseks koju suhkrut ja komme väga harva. Kuidagi aga siginevad need kommid meile kappi ikka, näiteks külakostiks toodud maiustused. Need pistan aga iseenda silma alt kõrgele kappi ära. 😀 Sest mida ei näe, seda tõenäoliselt ka ei söö … See minu puhul päriselt toimib ka.
Lastega on aga teine lugu. Kui üldse kunagi kommi ei saa, tekib sellest väga põnev ja kättesaamatu ihaldusobjekt, mis ei loo jälle teistpidi head alusbaasi. Lastega on kokkulepe, et neil on endal võimalus valida – kas iga päev üks komm või lõputult maiustusi ühel kommipäeval nädalas. Täna on poiss valinud endale kommipäevaks laupäeva ja siis võib ta tõesti süüa palju jaksab. Ega ta tegelikult väga palju ei jaksa ja praktika näitab, et liiga suure koguse korral hakkab tal endal halb ja siis ta rohkem ei taha. Siiani on kolm aastat see süsteem meil hästi toiminud. Ainult, et laupäeva õhtutel on toas tõeline energiapomm, kes röögib, jookseb ja mürab päris hullult. 😀
Õunakoogi juurde tagasi tulles, siis soovi korral võid siin kookospalmisuhkru koguse asendada ka tavalisega, kui see sind rohkem köidab. Siis saad veidi heledamat tooni koogikese, sest palmisuhkur annab tainale karamellise värvi.
Retsept:
(10-12 tükki, 26 cm diameetriga vorm)
300 g täistera speltajahu
300 g maitsestamata jogurtit
180 g agaavisiirupit
60 g kookoshelbeid
130 g võid
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillsuhkrut
750 g õunu
1 tl kaneeli
50 g kookospalmisuhkrut
Valmistamine:
Sulata või. Vahusta munad koos sulavõiga kohevaks vahuks. Lisa agaavisiirup, kookoshelbed, jogurt ja vanillsuhkur ning sega läbi. Sega jahu küpsetuspulbriga ja lisa järk-järgult taina hulka, samal ajal pidevalt segades. Puhasta õunad ja haki tükkideks. Sega õunatükid kokku kaneeli ja kookospalmisuhkruga.
Kata 26 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga ja kalla tainas ühtlase kihina vormi. Laota peale õunasegu ja vajuta käega kergelt taina sisse. Tõsta kook 180kraadisesse ahju 30–40 minutiks küpsema. Kook on valmis, kui hambatikk tuleb sellest puhtalt välja. Maitseb kõige paremini soojalt!
