Beebi toit ja toitumine on värskete vanemate üks olulisemaid teemasid. Millal alustada, mida anda, kui palju anda ja ka paljudele teistele küsimustele ei olegi tegelikult ühest vastust – kõige olulisem on see, mis vanematele endile tundub õige ja nende lapsele kõige paremini sobib. Samas aga vähemalt mulle endale ja ka paljudele tuttavatele emmedele on abiks väike võrdlus mingite standarditega. Kuidas näiteks arstide sõnul peaks teemale lähenema ja kuidas toimivad teised emad? Kuna teema on hetkel minu peres vägagi aktuaalne, otsustasin oma teadmisi ja infoallikaid teiega jagada.
Beebi toitumine on piisavalt delikaatne täpisteadus, et siin puhtalt isikliku arvamuse pealt nõu jagada ei maksa. Seega lähtun mina siin ja ka edaspidistes beebitoidu postitustes Eest Lastearstide Liidu poolt välja antud juhistest. Kel soovi, saab väljaande hõlpsasti netist kätte ning selle algusest lõpuni läbi lugeda. Olen seda usku, et kuigi üldiselt iga vanem teab, mis tema lapsele teeb head ja mis mitte, siis toiduteemal peaksime arvesse võtma arstide soovitusi ja juhiseid. Näiteks erinevate toiduainete tutvustamise vajadust teatud elunädalatel või liha lisamist menüüsse selleks, et laps saaks õigel kasvuperioodil piisavalt rauda. Arstidel on tänapäeval ligipääs kümnete teadusuuringute tulemustele ning seal väljatoodud ohud ja hüved on paraku olulselt erinevad arvamustest ja “talupojamõistusest” mille järgi meid kasvatati 20+ aastat tagasi.
Kindlasti on iga laps erinev, seega üks teadmine on see, mida soovitavad arstid üldiselt, ent hoopis teine on info, mida annab pere- või lastearst Sinule just Sinu lapse kohta lähtudes tema organismi või kasvu spetsiifikast. Seega oluline on siinkohal seada prioriteedid õigeks: esmajärjekorras tuleb konkreetsele lapsele arsti poolt määratud dieet ja alles seejärel üldised nõuanded, millele mina ma postitustes tuginen.
Nagu ka omaenda toitumise ja tervise puhul, olen ma ka beebi suhtes 100% arvamusel, et meie tervis ja heaolu sõltub meie toidust. Teisisõnu, kui beebil on vaevused (kõht kinni või lahti, gaasid), siis enamasti on võimalik lahendus leida toidu abil ning ei ole tarvis kasutada erinevaid apteekidest saadavaid keemilisi rohtusid. Siinkohal on kehakeemia üldiselt sama nii täiskasvanu kui ka beebi puhul selle erisusega, et võib-olla ei ole beebile veel konkreetset toitu tutvustatud. Näiteks kõhuvaevuseid aitavad enamasti korda seada kiudained, so. näiteks täiesti tavaline täisterast kaerahelbepuder. Täiskasvanute puhul aitab kõhuhädadel ka ploom ja ploomimahl, ent beebi puhul lähtun mina vanusest – kuna esimese söögina ei ole mõistlik anda lapsele magusaid puuvilju ja marju, siis isiklikult tutvustasin pojale puuvilju alles 7-8. elukuu paiku. Seda seetõttu, et magus maitseb beebidele loomuomaselt paremini ning see võib rikkuda nende juurviljade isu :). Magusat jõuame me oma elus tarbida nagu nii üüratutes kogustes, seega lapse esimestel eluaastatel võib magusa suunas astuda eriti pisikeste beebisammudega.
Selle teema all kirjutan edaspidi täpsemalt lisatoidust, sh. erinevatest juurviljadest, nendes sisalduvatest vitamiinidest ja valmistusviisidest. Kuigi beebipüreede tegemine tundub mõne jaoks väga lihtne, tunnevad osad emad-isad siiski puudust juhistest, kuidas seda püreed siis täpselt tegema peab. Kas keetma, aurutama või ahjus küpsetama? Kui palju vett tuleb lisada? Kuidas ma selle veiseliha nüüd püreeks saan? Kui mitu grammi püreed peaks pakkuma? Loodetavasti saan olla abiks kas või ühele küsimusele vastuse otsimisel ja tuua sellesse teemasse tulevate postitustega veidi selgust.
