Kõrvitsa ja õuna koosluse supis leidsin esimest korda sügisel toiduajakirjast Oma Maitse. Tookord oli seal pikk retsept, kus oli kombineeritud mustkaatkõrvits ja õun, veidi oli toorjuustu ja muud kraami ning peale lehtkapsast. Igati mõnus supp, mida pakkusin ka ühele USA poissmeeste seltskonnale oma kodurestoranis – nemad kiitsid ja mina rõõmustasin. Samm-sammult hakkasin aga retsepti enda soovidele kohandama ja jõudsin veidi teise kohta välja.

Viimasel ajal olen õppinud armastama puhtaid maitseid. Kasutan üha vähem erinevaid maitseaineid, pigem valin alati lihtsalt soola ja pipra. Küüslauk on mu köögis aukohal loodusliku maitsetugevdajana. Puhas juurviljade maitse on imeliselt hea ja annab rohkem mänguruumi maitsete sobitamiseks. Ka see supp on väga lihtsatest koostisainetest – kõrvits, porgand, õun ja puljong. Retsept sündis tegelikult praktilisest vajadusest teha suurele seltskonnale lõuna käepärastest vahenditest ning nagu ikka, oli kapis piiratud valik. Pärast kümneid kordi selle supi valmistamist võtsin lõpuks ette ka tüki paberit, et siis kirja panna, mis ma  siis sinna sisse  panen. Ausalt öeldes ei olnudki see väga kerge ülesanne, sest selgus, et mul polnud aimugi, mis koguseid või mis asju ma täpselt sinna sisse alati viskan – enamasti käib kokkamine ikka kõhutunde järgi, vahepeal maitsed ja siis viskad veel siit-sealt midagi juurde. Paari korraga sai aga retsept üles kritseldatud ja tundub, et võib rahule jääda.

Supi valmistamine on mõnusalt lihtne – koori ja haki juurviljad, keeda puljongiga pehmeks ja purusta püreeks. Ideaalne roog argipäeva õhtuks. Meie peres käib supitegu ühiselt – väike peaaegu kahene Uku-Robin on porgandi koorimise juba päris hästi selgeks saanud ja alati laua ääres kohal, kui kokkamiseks läheb.