Suitsukalasalat on mõnus kõhutäis argiõhtul, aga sobib ideaalselt ka pidulauale klassikalise kartulisalati asemel.
Sügis on kodukoka jaoks mõnus aastaaeg, sest kõik kodumaised sibulad-kartulid-porgandid on lõpuks ometi valmis saanud. Ja no need värsked rohelise sibula ja tilliga salatid on lihtsalt oivalised! Just sel nädalavahetusel põikasin läbi Balti Jaama turult ja tõin koju suure pundi tilli, rohelist sibulat, mõnusalt rokaseid kodumaiseid porgandeid ja suured paksud ülimõnna maitsega tomatid. Puhas nauding! Õhtusöögi kõrvale hakkisin tol päeval kokku kollase ja punase tomati, peale tilli-rohelist sibulat, tsipa soola ja oi-oi-oi kui hea! Nautige neid sügisvilju – tõeliselt maitsvad ja täis vitamiine!
Lisaks Balta turule katsetasin sel aastal ka ise kätt juurika-kasvatuses. Üsna lustakas ettevõtmine sai. Maha panime kevadel terve hunniku erinevaid asju: rediseid, kurki, suvikõrvitsat, suured tomatid ja kirsstomatid, tšillid, porgandid, 6 sorti erinevaid salateid, rohelist sibulat, tilli, tüümiani, basiilikut, pune, melissi, salveid ja steviat. Välja tuli töövilju aga oluliselt vähem! 😀
Redised said mõnusad, kuigi osa saagist läks lindude kõhtu. Kurk otsustas, et tema meie peenral ei kasva. Suvikõrvits võttis kahjuks kurgist eeskuju ja kasvatas suure vaevaga ainult ühe imepisikese junni, mida oli nii vähe, et kõlbas vaid beebipüree keetmiseks. Kui juba kaks influencerit ees nii sõnakalt ütlesid, et siin pole mõtet kasvada, sörkisid ka till ja salatid nende sabas. Tšillide kolmest taimest kaks lahkus meie seast liiga varajases nooruses ning kolmas kasvatas enda külge täitsa mitu korralikult põletavat kauna. Tomatitega läks grammike paremini – neljast taimest ainult kaks allus influencerite halvale eeskujule, ent kaks kasvatasid endale kenad mugulad külge. Suuremate tomatite taim nii tubli ei olnud – sealt tuli välja umbes 5 maitsetut punast isendit. Aga kirsstomati taim oli tõeline staar – vallutas enda alla terve meie mini-kasvuhoone ja sisuliselt augusti algusest septembri lõpuni mugisime kahe suu poolega ülimõnnasid punaseid mammusid. Vähemalt see projekt õnnestus! Porganditega sain ka enamvähem läbi. Maha panin kaks sorti – varajane ja hiline. Ja mõlemast sain toredad krõmpsud porksid, mis ei olnud küll eriti suured, aga rõõm oma elu esimesest ise kasvatatud porgandist oli see eest väga suur. 😀
Teiste maitsetaimedega, peale pirtsaka hr. Tilli, oli meil aga väga edukas koostöö – juba mitu kuud korjan ürte ainult oma peenralt. Nüüd on veel plaan jäänused ära lõigata, toas kuivatada, et siis kuivanud kujul nendega edasi toimetada. Stevia lehtede kuivatamise projekti ootan eriti põnevusega – tahaks juba katsetada, kuidas on päris lehega magustoitu maitsestada.
Kokkuvõttes ei ole ma kunagi nii palju aiandusalast kirjandust läbi lugenud kui sel kevadel ja suvel. Selgeks sai tomatite hooldamine, porgandite harvendamine ja igast muud kasulikud oskused. Ning kogemusest sai selgeks ka see, et meie kodu mullas on liiga vähe rammu ja sai vist veidi liiga palju liiga väiksele alale kokku topitud. 😀 Järgmine aasta jälle targem ning loodetavasti siis pr. Kurk ei näita enam teistele halba eeskuju ja käitub veidi viisakamalt.
Seniks aga tehke koostööd kohalike kalameestega ja meisterdage üks mõnus suitsukalasalat! 
Retsept:
(kuuele kuni kaheksale)
500 g värskeid kartuleid
1 suitsuheik
2 väikest kurki
peotäis hakitud värsket tilli
peotäis hakitud rohelist sibulat
150 g (laktoosivaba) kodujuustu
100 g (laktoosivaba) hapukoort
2–3 sl majoneesi
2 tl sidrunimahla
näpuotsaga sinepit
soola, pipart
Valmistamine:
Pese ja keeda kartulid. Puhasta suitsuheik luudest ja nahast, haki peeneks ja tõsta kaussi. Kurna keedukartulid, lase veidi jahtuda ning lõika seejärel sektoriteks, lisa kalale. Haki peeneks kurk, till ja roheline sibul ning lisa kaussi. Sega väikses kausis kastmeks kokku kodujuust, hapukoor, majonees, sidrunimahl, sinep ja maitseained. Kalla kaste salatile ja tõsta hoolega läbi.
*Värske kartuli võid mõnuga salatisse panna koos koorega. Soovitav on ainult muld maha pesta, muidu hakkab ta hamba all krõmpsuma. 😉 
