Üks kena pasteet on mulle alati väga maitsenud. Pasteedi tegemine on aga oluliselt lihtsam, kui esmapilgul tunduda võib ning sellest maitseelamusest jagub mitmeks päevaks!
Ei tea kuidas teil pühade- ja aastavahetusega lood, ent mina ei oska muud soovida kui head jätkuvat haiguseaastat. Blogis on haigutanud tühjus, sest tõtt-öelda oli vahepeal küll tunne, et meie pere on väljasuremisohus. Kõik algas kenasti ja lustakalt, kui 22. detsembril kogunesime vähemalt viie hiiglasliku poekotiga maale ema juurde, plaaniga teha kokku kaks suurt ja mõnusat pidulauda – erinevaid juurikaid igast asendist, värskeid salateid, pasteete, sülte, hapukapsast, hirvefileed, veisefileed, pardi confit’i, maitsvaid kooke ja mõnusaid jooke ja nii edasi … Algus oli paljutõotav, käisime kambaga koos matkal, keetsime suure molli täie püreesuppi, et kõik see 15 või veidi rohkem inimest laua ümber lõunaks söönuks saaks ning mina vaaritasin rõõmsalt kaks päeva köögis jõuluroogi.
Jõulud said kenasti peetud, kõhud täis ja rahvas rõõmsaks. Kui siis hakkas peale kogu nali – mina ja värske abikaasa läksime kahekesi spaasse puhkama ning esimesel hommikul tabas meid teade, et poja on haige. Noh – ennegi oldud, küll kosub. Paraku sel korral nii ei läinud ning paar päeva hiljem keset ööd sõitsime siiski haiglasse ja algas üks õudne ravimine. Poja oli saanud omale mitte-nii-toreda sõbra noroviiruse, ehk siis klassikaline okseviirus võimendatud sajaga. Kaks pikka päeva jorisesime seal ühes koos karantiini palatis tilguti all, laps sai veidi eluvaimu sisse ning lubati koju.
Õhtul aga hakkas endalgi kuidagi hirmus hõre ja enesetunne kippus kahtlaseks nii minul kui mehel. Vaatasime koos poisile otsa ning too polnud enam pooltki nii rõõmsa näoga kui hommikul, kuniks kraadiklaas andis selgitust. Andsime pojale uue annuse erinevaid arstimeid. Sättisime endalgi pead padjale, kõhus kahtlaselt vilgas tegevus ja mõned minutid enne südaööd hakkasime ka meie mehega oma sisemist ilu võrdlema – armas noroviirus sai meid kätte. Minul möödus see vist veidi kergemini, sest palavikku ei tulnud ning järgmisel, kenal 31. detsembril otsustasin halva enesetunde kiuste pardikoivad siiski potti panna ja confit’i vaaritada. Härra oli aga puhta sorgus ja palavikus veel mitu head päeva. Aastavahetuse magasime me kõik koos rõõmsalt maha, sest paha oli olla.
Pojal püsis veel palavik umbes 6.jaanuarini, pagana visa on see noro-tegelane. Lõpuks saime aga temast jagu, seniks kuni ilmus teine tore tegelane ja jätkasime tati-köha-palaviku tõvega. Hetkel kolmas nädal haigetena jookseb, lõpuks niitis palavik ka minu ja ausalt – üsna siiber hakkab juba saama…. Seepeale ütles aga mu mõnusalt sarkastiline õde, et kolm nädalat pole nende hiljutise viiega veel võrreldav! 😀
Teise nurga alt vaadates võib aga kogu selles haiguste jorus näha aga hoopis positiivsemat poolt – nii palju aega oma lapse ja mehega üheskoos olemiseks pole mul ammu olnud! Eriti praegusel ajal, kus väike mees räägib juba lausetega ja üritab väga sihikindlalt minu poolt seatud piire muheda naeratusega veidi laiemaks nügida. Täitsa lõbus on tegelikult see haige olemine, kui ainult see sant olemine üle läheks…
Parim ravim on aga hea toit, kas pole? Selle pika itkemise peale teen otsa lahti ning jagan teiega mõnusalt maitsva maksapasteedi retsepti. Lisaks pasteedile on mul nüüd retsepti ootejärjekorras veel mõned salatid, mõnus juustukaste ja hää kook. Pardi confit sai küll imehea, aga kahjuks mu armas fotograaf ja kaasa tegi tol hetkel endiselt tualettruumis aastalõpu detox’i kuuri, seega pilti pardikesest sel korral ei saanud. 😀
Maksapasteedist tuleb aga tubli mehine kogus, mida jagub eelroogade lauale vähemalt 10-le kui mitte rohkemale. Maksaks sobib hästi näiteks kanamaks, mida müüakse ka sügavkülmutatuna. Tegu on üsna klassikalise pasteedi retseptiga, seega miskit liiga uuenduslikku siin pole, kui siis ainult mõnus muskaatpähkli mekk, mis minu jaoks annab selle viimase lihvi.
Retsept:
500g maksa
200g laktoosivaba võid
4 loorberilehte
1,5 sibulat
2 küüslauguküünt
60 ml brändit
sool, pipar
väike tükk muskaatpähklit
Valmistamine:
Haki sibul ja küüslauk ning pruunista neid pannil väheses võis. Lisa maks, ülejäänud või ja loorberilehed ning prae, kuni maks on läbi küpsenud. Eemalda loorberilehed ja kalla ülejäänud segu pannilt kaussi. Lisa brändi, sool, pipar ja riivi peale veidi muskaatpähklit. Töötle saumiksriga ühtlaseks püreeks. Kalla meelepärasesse kaussi või karpi ning lase 2-3 tundi külmikus taheneda.
