Toit

Kodujuustukorbid peidetud rabarberiga

Korbid on püstijala-grillipidudel ideaalne magustoit, sest neid on mugav näpu vahelt mugida. Klassikalised saiakesed teeb eriliseks väike peidetud rabarberiamps.

Teravamate silmadega lugejad on ilmselt tähele pannud, et blogis on omajagu vaikseks jäänud ning tõtt-öelda tuli mulle endalegi üllatusena nüüd kalendrisse vaadates, et viimane postitus oli 4 kuud tagasi … Oh õudust, aga päris ära kadunud ma siiski ei ole. Endiselt elus ning suu matsub heast ja paremast vanaviisi. Lihtsalt elu hakkas ühtäkki nii kiire vungiga tiirlema, et pidin kahe käega kinni hoidma, et vägevast sõidust maha ei pudeneks.

No ja see sõit on tõesti väga vägev olnud. Kevadel panin oma tervislikud võimed igakülgselt proovile ning tõdesin, et loodus on ikkagi tugevam kui mina ja jäin alla. Kogemuse võrra targemana pühkisin kuu aega hiljem padjanäo palgelt ja asusin tagasi inimeste sekka. Kui eelmine kalendri aasta tõi muudatused igas elu valdkonnas, siis see suvi tõi töövallas uue maailmaägeda väljakutse Breden Kidsis. Eesti absoluutselt kõige ägedama lasterõivaste brändi tiim on täpselt nii sama äge nagu välja paistab. Ei, valetan. Tegelikult on veel ägedam.

Endisesse koduseks saanud majja jäi maha üks teine maailmaäge tiim ajakirjanikke, kellest lahkumine oli täitsa kibe. Ei saanudki ikka päris lõpuni lahkuda ka ning Pere ja Kodu Pereköögi retseptikülgedel käin endiselt paari kuu tagant kummitamas. 😉 Paar aastat ajakirjanduses on minu jaoks hindamatu väärtusega – need kogemused ja inimesed ei unune ning näitasid maailma hoopis teisest perspektiivist, sellest “täna-tean-homseid-uudiseid” vaatenurgast. Olen südamest tänulik.

Umbes sama aegselt hakkas lõpule jõudma meie uue kodu ehitus, kuhu õnnest joobununa kevadel sisse kolisime. Kogu see reisimine koos lapse ja kassiga mööda pealinna üürikortereid tasus tuhande kordselt ära. Oh jah. Mitu kuud hiljem leiame end ikka ja jälle mõttelt, kas tõsimeeli see saigi nüüd siis ikkagi valmis…  Life is a bliss!   Ja eriline bliss on see elu siis, kui ootamatult keset augustit tulevad jõulud. Sest no mis see ikka on, kui mitte jõulud, kui lõpuks ometi jõuab kohale poolteist aastat oodatud pliit. Mu õnn on meeletu, sest valisin selle Siriuse pliidi Decolandist välja pea pool aastat enne kui maja üldse ehitusloagi sai. 😀 Ilmselt vahin nüüd seda pliiti samamoodi järgmised pool aastat ja ei suuda oma silmi uskuda, et see päriselt ongi minu köögis… Keegi kunagi ütles, et mänguasjad vanusega ei kao, lihtsalt kallimaks lähevad… tal oli õigus.

Miks me siis just selle pliidi valisime? Meie jaoks esimene vajadus oli tööpinnas paiknev õhupuhastaja. Kuna laed on väga kõrged, siis lakke paigaldamine ei olnud variandiks. Decolandiga konsulteerides sain targemaks nii palju, et kuna ma teen keskmisest rohem süüa, siis võiks õhupuhastaja kõrguda ikkagi pottide-pannide kohal, mitte tööpinnas sees. On ju neid sisse integreeritud variante, mis auru allapoole tõmbavad, ka päris palju. Aga asjatundjad teadsid öelda, et need suurema kokkamise puhul teatud hulga aurudest lasevad ikkagi tuppa – tee mis tahad, füüsika seadusi siiski ei muuda. 🙂 Niisiis saime teada, et meil oleks vaja tööpinnast tõusvat kubu, aga kõik variandid peale Siriuse olid pliidist eraldi seisvad. Lõpuks Siriuse kasuks rääkis just megailus disain – pliit ja kubu olid ühte plaati kokku pandud ning see näeb minimalistlik ja puhas välja. So far so good  ja peab tõdema, et kubu töötab tõesti hästi. Keetmisel või praadimisel on küljelt lausa lõbus vaadata, kuidas kogu aur sinna sisse vupsab. Oluliselt paremini eemaldab lõhna ja toiduauru kui pinna sees painevad õhupuhastajad (mul on olnud mõned võimalused ka nendega süüa teha). Ülaloleval pildil on näha loo peakangelast ennast ja tema tervituspidu šampanjaga. Noo, vahel võib 🙂 (tähelepanu: alkohol võib kahjustada teie tervist 😉 )  Nüüd on söögitegemine kohe veeeel mõnusam!

Pliidi tagant terrassile kolinud ja nüüd ritsikate laulu saatel varbaid kõlgutades tundub aga õige hetk jagada teiega Pere ja Kodu juunikuu materjalist mõnusate kodujuustukorpide retsepti. Mahlased, magusad ja aiapeo väärilised! Kel veel rabarbereid leidub, pistke need viimased nüüd potti. Kui Sul juba rabarberid söödud, pista saiakese vahele hoopis koduaia õuntest moosi või muud head. Muide, veel seitse tervislikku magustoiduretsepti leiad augustikuu Pere ja Kodust. Erilise spoilerina juhin seal tähelepanu mascarpone ja maasika tordile. See on nii jaburalt hea, et ilmselt võtan just selle seltsis järgmine nädal oma elu uue kümnendi vastu.Foto: Viljar SärekannoRetsept:
12 tükki

Tainas:
20 g pärmi
40 ml agaavisiirupit
2 dl piima
400 g valget speltajahu
1 muna
100 g võid
1 tl kardemoni
soola

Täidis:
600 g kodujuustu
80 ml agaavisiirupit
1 tl vanillsuhkrut
2 muna
3 sl valget speltajahu
200 g rabarberimoosi

Valmistamine:
Lahusta murendatud pärm agaavisiirupiga. Soojenda piim 30 kraadini ja sega pärmilahus piima hulka. Sõelu hulka jahu ja sõtku tainas ühtlaseks. Seejärel sõtku sekka lahtiklopitud muna ning sulatatud ja jahutatud või. Ära kindlasti sega tainasse kuuma sulavõid, muidu pärmseened hävivad ja tainas ei kerki. Vajadusel raputa peale veel veidi jahu ja sõtku, kuni tainas tuleb käe küljest lahti. Kata tainas rätikuga ja jäta tunniks kerkima. Kerkinud tainale lisa kardemon ja sool ning sõtku veel korra läbi. Vormi tainast 12 ühesuurust palli. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, kata rätikuga ja jäta tunniks kerkima.

Seejärel valmista täidis. Pane kaussi kodujuust
 ja agaavisiirup ning purusta saumikseriga ühtlaseks püreeks. Lisa vanillsuhkur, klopi hulka munad ja speltajahu. Vajuta kerkinud tainapallide keskele klaasi põhjaga süvis, nii et saia servad jäävad kõrgemaks. Pane iga saiakese keskele 1 tl rabarberimoosi ja selle peale 2 sl kodujuustutäidist. Pintselda saia servad lahtiklopitud munaga ja tõsta korbid 200kraadisesse ahju 15 minutiks küpsema. Tõsta välja ja jahuta.

*Laktoosivabaks versiooniks asenda piimatooted laktoosivabade alternatiividega.

Foto: Viljar Särekanno