Siin on koos laste lemmiktoit ja vanemate püüdlus tervislikuma menüü järele. Valmis paneeritud, aga küpsetamata kalapulgad võid panna ka sügavkülma argiõhtuid ootama.
Ma ei ole veel kohanud last, kellele kalapulgad ei maitseks. Samuti mäletan oma kooliajast, kui sööklas olid lõunaks kalapulgad, oli teada, et täna tädidel toitu kindlalt järgi ei jää. Ja tõtt-öelda pean tunnistama, et ka mina ise olen endiselt kalapulga armastaja. No nii mõnusad ju! Veits krõbedad ja saavad kiirelt valmis, seega peale pikka päeva päris hea abimees.
Kui sa aga oled lugenud, mis laiatarbe kalapulkade sees on, siis sa mõistad, miks siinkohal jagan retsepti nende ise valmistamiseks. Koostisained: jura, jama, veits veel jura ja siis natuke veel jama. Ja võib-olla 1% kala. Tõsi, kui sa viitsid hoolikalt pakke uurida, siis suurematest poodidest leiad ka üsna normaalseid isendeid – enamasti on need nimetatud kalafilee pulkadeks.
Kui sa nüüd seda lugedes arvad, et mina oma kodus serveerin vaid oma tehtud kalapulki, siis sa eksid. 😀 Aegajalt ikka ostan kalapulki poest ja sel juhul proovingi valida need eelnimetatud kalafilee pulgad. Aga vahel läheb ka mul oma neljasega leti ees vaidluseks, sest teise paki peal on Muumi pilt ja see on karjuv ebaõiglus, kui ma seda Muumi pildiga pakki ei osta. Jah just, see Muumi pildiga paki sisu on toosama “jura-jama-jura”. Aga elu on elamiseks ning 80/20 printsiip on mu lemmik. Kui enamuse ajast on laual korralik ja täisväärtuslik toit, siis vahel nende jura-pulkade söömine ei tee olulist vahet. Ja kindlasti on see ka su närvirakkudele kasulik, kui vahel veidi iisimalt võtta. 😉
Aga olen iseenda jaoks leidnud hea abimehe sügavkülmikust, mis enamikel päevadel aitab mul lauda katta korraliku söögiga. Kui teinekord tuleb kokkamise isu peale, siis teen topeltkoguse ja pooled pulgad panen küpsetamata kujul karpidega sügavkülma. Nii on hea võtta, pannile visata ja kohe mugima asuda.
Sa küsid, kas on võimalik, et laps sööb neid kui need pole poest ostetud? Tuttav mõte… Arutlesin ükskord Uku-Robiniga pikalt sel teemal, et tema tahab ikkagi neid poe omasid. Lubasin talle, et ma suudan teha täpselt samasugused nagu poes. Ta ei uskunud mind, aga andis mulle siiski võimaluse end tõestada. 😀 Valmis kraami mekkides kõlas rõõmuhõise: “Oskadki! Need on nii head!”. Väike nipp sulle ka: kui leivapaneering tundub lapse jaoks liiga “tume” ja üldse-mitte-poe-kalapulga-moodi, siis paneeri saias või pankos. Nii saad heledama kooriku ja sellega on 95% tõenäosus, et läheb kaubaks. Ja samm-sammult saad riivsaia sisse segada riivleiba ja nii astuda grammike tumedama paneeringu suunas. 😉
Retsept (20 tükki):
200 g ahvenafileed (sobib ka külmutatud)
300 g tursafileed
1 väike sibul
1 küüslauguküüs
1 muna
75 g (laktoosivaba) riivjuustu
30 g täisteraspeltajahu
soola,pipart
värsket tilli
Paneeringuks:
200 g täisterariivleiba
2 muna
soola,pipart
praadimiseks õli
Valmistamine:
Vajadusel sulata kalafileed. Eemalda kalalt nahk ja luud. Haki puhastatud filee võimalikult peenikesteks tükkideks, tõsta kaussi ja pressi hulka küüslauguküüs. Lisa muna, riivjuust, jahu ja maitseained. Haki peeneks sibul ja värske till, lisa kaussi ja sõtku segu läbi nii, et moodustub ühtlane tainas. Klopi teises kausis kaks muna koos soola ja pipraga lahti. Kolmandasse kaussi kalla riivleib.
Seejärel vormi kalapulgad. Võta peopessa veidi kalatainast, vormi see kalapulgakujuliseks, veereta seda esmalt munas ja seejärel riivleivas ning tõsta pannile küpsema. Korda protseduuri, kuni oled ära kasutanud kogu kalataina. Prae kalapulki mõlemalt poolt väheses õlis, kuni need on kuldpruunid.
