Hõissa pidu, hüüdsime kuu aega tagasi kui meie poja kahe aastaseks sai. Mõnusad aastad on need olnud ja poiss on juba täieõiguslik kodanik – jutustab, toimetab, töötab ja muudkui aga jookseb. Üks minu sugulane küsis “Kas ta sul kunagi kõnnib ka?” ning pidin nentima, et ega eriti ei kõnni küll, üldiselt ikka jookseb. Energiat ja head tuju on sellele lapsele tõesti kuhjaga antud ja sellest tulenevalt on meil viimasel ajal kodus hommikust õhtuni koguaeg stand-up comedy. Poiss käib juba paar kuud lasteaias ja naudib elu täiel rinnal. Eile sõi näiteks aias kühvliga porilombist muda. Vaatasin korraks sinna poole, mõtlesin, et tea kas peaks…. ja seejärel tõdesin, et ei – ei pea, las sööb. Ja võitsin endale väärtuslikud 10 minutit verandal üksi istumise aega, kuniks kutt porilombis andunult plätserdas. Kvaliteetaeg.
Tulles tagasi teema juurde, siis veidi enne pori söömist sõi aga poja seda maitsvat vaarikatorti. Nimelt sai see siis tegelikult Uku-Robini 2-aastaseks sünnipäevaks tehtud. Lauale panin mugavusest (ja laiskusest) sel korral vähe, aga toitvaid asju. Tegin peedisalati, võileivatordi ja köögiviljakangid ning magusaks sellesamase vaarika-toorjuustu tordi. Kõigil said kõhud täis ja meie mõistliku eelarvega sünnipäeva peetud.
* sobivad ka külmutatud vaarikad, ent sel juhul võta 200g vaarikaid esmalt toatemperatuurile sulama.
** Selleks pigista üks haaval zelatiinilehtedest liigne vesi välja ja lahusta see kiirelt segades kuuma segu hulgas. Korda protsessi, kuni kõik zelatiinilehed on lahustatud.