Selle koogi saamiselugu oli omamoodi naljakas. Emal oli magusa isu ning palus, et teeksin õhtuks ühe koogi. Tegin siis kapile ringi peale, vaatasin mis variandid kasutamiseks on ja sedasi ta kujunes. Esialgu tegemise käigus ei pidanud ma seda veel üheks parimaks leiutiseks ning seega ei vaevunud retsepti üles kirjutama – mõte oli, et noh selline tavaline maakodu koogens, mõnus ja magus aga ei miskit väga erilist. Välja kukkus aga üks üllatavalt hää kook! Pärast koogi mugimise kõrvale proovisin meenutada, mis sinna kooki kõik sisse läks ja võtsin siis pastaka ja parema alternatiivi puudumisel kritseldasin retsepti poe tšeki tagumisele küljele

Koostisosad kujunesid käepärastest vahenditest. Kuna maapoes mulle sobilikku laktoosivaba võid ega muud peenet kraami ei ole, siis koogi sees mängis rasvarolli kapis leiduv kookosõli. Täiteaineks kasutasin mõnusat ja mahlast bataati, mis lisaks heale maitsele annab ka pehme tekstuuri ja palju kasulikke vitamiine. Veidi õhulisust aitas kergitada sooda ja jahuks läks sisse toortatrajahu, mida olen kuude jooksul emale kappi tassinud kogemata umbes viie kilo jagu.

Laua taga sööjate seas oli ka peotantsija, kes tundis koogi üle erilist rõõmu – lõpuks ometi üks maitsev koogike, mille toitained on enam-vähem tasakaalus ja mida saab ka piiratud range dieedi juures mõõdukalt süüa. Eks ma selle poole pürgingi – lisaks sellele, et kook võiks olla tervislik, peab üks õige kook esmajärgus lihtsalt sigahästi maitsema. Tallanaha-laadseid kõigevabasid kooke pole kellelegi tarvis