Ma alati vaatan sünnipäevalaudadel rosoljet kergelt nukra näoga – tahaks ju kah, aga no see heeringas …. Aegajalt ikka proovin ja loodan, et äkki olen lõpuks ometi ka täiskasvanuks saanud ja heeringas hakkab meeldima, aga tundub, et veel on vist aega …. Suudan süüa vaid ühte heeringat, mis vist liigitub pigem petu-kauba alla – nimelt too Rootsi päritolu magusas punase sibula marinaadis heeringas on isegi täitsa maitsev. Muul kujul jätab see libe sell mind täiesti külmaks.
See aga õnneks ei tähenda, et maitsvast koorekastmega peedisalatist loobuma peaks! Ühel toredal pärastlõunal kritseldasin paberile valmis kondikava – noh, paneme sinna näiteks peeti, porgandit, kindlasti punast sibulat, marineeritud kurki ja sinki võiks ka olla. Peale klassikaline majoneesi-jogurti salatikaste ja tundus paberil, et võiks asja saada küll. Reaalsus rabas mind aga jalust. See oli kordades maitsvam, kui ma ette oskasin kujutada! Ütleme nii, et tavapärasest “maitsen lusikaga, kuis välja kukkus” sai see, et sõin vist kogemata ära pool VÄGA suurt kaussi salatit, sest ma ei suutnud lusikat käest panna. Õhtu läbi kõht kergelt valutas, sest sai vist tiba palju söödud … Sel lihtsal põhjusel ei oska ma hetkel öelda, mitmele sööjale see retsept tegelikkuses olema peaks – ma sõin enamuse kogemata üksi ära… Kui nüüd koguseliselt vaadata, siis tegelikult peaks vist jaguma umbes kümnele sööjale.
*Võid kasutada ka valmis keedetud peeti.
**Peeti hakin mina tavaliselt taldrikul ning kahvli abil – selliselt ei määri ära puidust lõikelauda ja käsi, mida on pärast väga raske puhtaks saada. Kahvel asendab kätt ning aitab peeti vajadusel lõikamise käigus kinni hoida.