Meie pere laual oli see roog aastavahetusel, kõrvale serveerisime võis praetud spargleid ning kinoad ja kiidusõnu jagus kõigilt. Parti ei ole üleliia raske valmistada, ent veidi keskendumist ja toimetamist ta siiski tahab. Part on suhteliselt rasvase nahaga, seega lõplik liha headus sõltub sellest, kui hoolikalt rasv eelpraadimisega välja on sulatatud. Mulle meeldib mõnusalt krõbeda nahaga part. Sel juhul saab pehmele punase liha ampsule peale hammustada mõnusalt krõmpsuvat nahka, aga see eeldab, et rasv on täielikult välja sulatatud enne kui liha ahju jõuab. Kui rasva välja ei sulata, jääb pardi nahk pehme ning nätske rasvakäntsakas ja noh, ega see vist kuigi paljudele meeltmööda pole.
Ploomikaste on pardi kõrvale üks klassikalistest variantidest. Mina kasutasin siinkohal inspiratsiooniks kolme-nelja välismaistelt lehtedelt pärit retsepti ning lisaks ka nippe, mille erinevatest kokandussaadetest kõrvataha olen pannud. Siin retseptis toodud kastme kogusest jagus 6-le sööjale.
Siit leiate mõlemad retseptid, nii pardi valmistamiseks kui ka kastme valmistamiseks. Alustame lihast, kuna see tuleb esimesena marinaadi panna. Kastet võiks hakata valmistama ca 50-60 minutit enne liha praadimist, sest kaste tahab veidi kauem keetmist.
** Kui Sul on kodus lihatermomeeter, siis proovi mõõta liha sisetemperatuuri. Pardi sisetemperatuur peaks meedium liha jaoks olema ca 55-60 kraadi. Arvesta, et kui võtad liha ahjust välja ja jätad puhkama, siis mõnevõrra küpseb ta edasi, seega pigem võta ta välja mõni kraad madalama temperatuuriga (55-56 kraadi) – siis ei küpse liha üle.
*** Ära muretse, liha ei jahtu selle ajaga ära. Kiiremini lahti lõigates voolavad aga liha mahlad välja ja taldrikule jõuab kuiv ja nätske tükk liha.
**** Läbi sõela pressides saad hea pehme kastme, kus ei ole sees sibula, ürtide ega ploomide tükke.