Kui suvekuudel sai mulle osaks enneolematult vinge võimalus teha koostööd mu ühe lemmikajakirjaga Pere ja Kodu ning hakata nende retseptilisa Pereköögi toimetajaks, tuli esimese asjana läbi mõelda, et kust siis see aeg nüüd tuleb… Oma kindel jah-sõna sai ajakirjale öeldud kohe, sest see on ju selge, et nii ainulaadsest võimalusest tuleb kinni haarata täie entusiasmiga! Tegemisi ja päevakava üle vaadates selgus, et ajutiselt annab kokku tõmmata minu toidu-hobi erinevaid kombitsaid ja suunata tähelepanu uuele põnevale väljakutsele. Sestap jäi nüüd koogi-bisnes mõneks ajaks riiulile uusi aegu ootama ja ka blogi veergudel postituste tihedus veidi harvemaks. Selle asemel saan aga koos fantastilise fotograafi ja retseptide autori Hele-Mai Alamaaga korda mööda täita ära Pereköögi retseptiküljed uute ja mõnusate roogadega. Tundub, et päevakavas sai tehtud üsna hea vahetus.

Loodetavasti on teil kõigil olemas kodus  Pere ja Kodu septembrinumber koos minu elu esimese Pereköögiga, kust siin olev uus õunakoogi retsept pärineb.

See on tore kook koos küpsetamiseks. Uku-Robinile meeldib näiteks väga tainast teha ja mune katki koksida. Õepoeg on parim õunakoorija ja õetütar õrn ja hoolas perenaine, kes laob õunu koogile kadestamisväärse täpsusega! Mulle jäi vaid suunamise ja juhendamise töö, et mitu lusikat jahu või siirupit kuskile panna tuli ning kogu töö tegid ära väikesed ägedad abilised.

Nagu üks hea vanasõna ütleb, siis head riistad on pool tööd. Nii ka õunahooajal. Kui lähikonnas on kellelgi õunapuu ja iga september uputab õuntest, siis hangi omale maailma kõige ägedam köögividin nimega õunakoorija. See koorib, eemaldab südamiku ja viilutab veel ära ka. Oh jeebus, ma armastan seda masinat!

Nii, et nüüd guugelda omale üks õunakoorija, säti lapsed ritta ja võtke nädalalõpus ette koos perega ühine koogitegu.